- Avaleht
- Üldinfo
- Õppeinfo
- Teadustöö
- Uuringud
- Konverentsid
- 2009 Economic Systems Research in Agriculture and Rural Development
- 2006 Value Added in the Food Chain Estonia
- 2005 Perspectives of the Baltic states Agriculture under the CAP-Reform
- 2004 Eesti põllumajandus ja maaelu Euroopa Liidus
- 2003 Perspectives of the Baltic States' Agriculture under the CAP Reform
- Publikatsioonid
- Publikatsioonid 1996-2011
- Publikatsioonid 2012
- Publikatsioonid 2011
- Publikatsioonid 2010
- Publikatsioonid 2009
- Publikatsioonid 2008
- Publikatsioonid 2007
- Publikatsioonid 2006
- Publikatsioonid 2005
- Publikatsioonid 2004
- Publikatsioonid 2003
- Publikatsioonid 2002
- Publikatsioonid 2001
- Publikatsioonid 2000
- Publikatsioonid 1999
- Publikatsioonid 1998
- Publikatsioonid 1997
- Publikatsioonid 1996
- AGRISsse lisatud publikatsioonid
- Raamatud/monograafiad
- Teesid
- Presentatsioonid
- Publikatsioonid 1996-2011
- MS Doktorinõukogus kaitstud väitekirjad
- Seminarid
- Projektid
- ETTEVÕTJALE
- Vilistlasele
- Galerii
Äris on ainult kaks olulist asja - innovatsioon ja turundus. /P. Drucker/
SÜNDMUSED
veeb
K
15
2012
veeb
N
16
2012
mär
R
02
2012
mai
K
30
2012
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut on 1969.a. loodud Majandusteaduskonna töö jätkaja.
Nüüdseks on ülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudist saanud maamajanduse arengu ja maaühiskonna sotsiaalsete probleemidega tegelev akadeemiline õppe- ja teaduskeskus Eestis. Sellega eristub instituut selgelt teiste kõrgkoolide majandus- ja sotsiaalsete probleemidega tegelevatest õppe- ning uurimisasutustest.
Instituudi vastutada on kvaliteetse õppe läbiviimine majandusarvestuse ja finantsjuhtimise ning ökonoomika ja ettevõtluse erialadel nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes.
Instituudi teadustööde temaatika on mitmetahuline, mille ühendavateks joonteks on Eesti maamajanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse ning maapiirkondade sotsiaalse arengu probleemide uurimine. Viimastel aastatel on instituudis tegeldud rakenduslike töövahendite loomisega tootjatele nii info kogumiseks ja levitamiseks kui ka tootmisotsustele eelnevate tootmiskulutuste ja võimalike tulude kalkuleerimiseks.
VIIMASED UUDISED
Riigikogus arutati maaelu arendamise võimalusi
12. jaanuaril 2012.a. Riigikogus toimunud riikliku küsimuse "Maaelu arengu aruanne" arutelul lahkasid teemat instituudi direktor Rando Värnik, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva.
"Kõige lihtsam sõnum on see, et me peame kokku leppima, kas me tahame, et maaelu jätkuks või mitte. Kui tahame, et jätkuks, siis peaksime vastu võtma mingisugused otsused. On teada, et maaelu on linnaelust kallim ning täna on maal suuresti kättesaadav põhiharidus ja alusharidus, aga kui me räägime konkreetselt keskharidusest ja gümnaasiumiharidusest, siis me näeme seda, et reformid võivad lõppeda sellega, kus viljakas n-ö sotsiaalne kapital liigub maalt ära linna," rääkis MS instituudi direktor Rando Värnik.
Maaelu arengu aruande esmaesitlus
8. novembril toimunud maaelufoorumil esitleti esimest korda Eesti Maaülikooli poolt koostatud Eesti maaelu arengu aruannet. Aruanne selgitab maaelus toimunud muutusi ning pakub välja võimalikke ja vajalikke tegevussuundi tulevikupoliitikaks.
Instituudi direktori Rando Värniku sõnul võib raportit võrrelda Eesti inimarengu aruandega. Aruandes analüüsitakse maaelu seniseid arenguid ja otsitakse muuhulgas vastust küsimusele, mis saab edasi? „Oluline saavutus on Eesti valdade jagamine nende tegevuse alusel kuude kategooriasse, millest kaks on linnalised ja neli maalised. Samuti hindasime valdade arengut maaelu arengu indeksi alusel. Aruande eesmärk ei olnud koostada pingerida, vaid vaadata regionaalseid arenguvõimalusi lähtuvalt konkreetsete piirkondade eripäradest,“ kommenteeris Värnik.
Maaelu arengu aruande esimene peatükk puudutab maaelu terminoloogiat, arusaamade kujunemist, mõjusid ja väärtusi. Teine peatükk annab ülevaate maaelu arengust valdade tasandil ning selle mõõtmise tulemustest maaelu arengu indeksi alusel. Aruande kolmandas osas analüüsitakse linnaliste keskuste tähtsust Eesti maapiirkondadele õppimise ja töötamise kontekstis, neljandas osas aga käsitletakse põllumajanduse arengut viimase 20 aasta vältel.
Eesti maaelu arengu aruanne on valminud Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis.