Äris on ainult kaks olulist asja - innovatsioon ja turundus. /P. Drucker/

SÜNDMUSED

mai
T
31
2016
Bakalaureuseeksam

üldinfo

Muuda koos meiega maaelu paremaks. Tule ja avalda arvamust

11:36 21.04.2016

Kutsume Teid kaasa aitama maaelu paremaks muutmisele. Nimelt kaardistab Eesti Maaülikool koostöös Maaeluministeeriumiga maal elada soovijate vajadused ja soovid elamistingimuste, elukeskkonna ja ettevõtluskeskkonna osas. Tulemuste põhjal teeb uuringu läbiviija ettepanekuid Maaeluministeeriumile maapiirkonna atraktiivsemaks muutmiseks.

Viies Ühistukonverents "Elu. Energia. Eesti - energiamajanduse tulevikust"

13:00 09.11.2015

Viiendal Ühistukonverentsil on põhitähelepanu suunatud energiale ja ühistegevusele energiamajanduses.
Seoses fossiilsete kütuste nagu nafta, gaas ja põlevkivi ning elektri kiire kallinemisega muutuvad üha
päevakajalisemaks ja populaarsemaks alternatiivsed energiaallikad. Kui hetkel moodustab taastuvenergia
ligikaudu 17-18% elektritarbimisest, siis 2030. aastaks on see plaanitud kasvatada 45%ni.

Sõna võtavad: Andro Roos, Einar Laigna, Oleg Sõnajalg, Jaan Leetsar, Harry Raudvere ja Urmo Lehtveer.

Ettekanded tõotavad tulla huvitavad ning ka see aasta korraldame minimessi, kus Ühistu liikmetest ettevõtjad pakuvad kohalikku toodangut. 

Registreeru konverentsile

Väitekirja kaitsmine

12:21 06.06.2014

Projekti FOODART raames valmis toidukalkulaator

Töövahend on mõeldud väiketoidukäitlejatele tooraine ja valmistoodangu planeerimiseks ning hinnaarvutuste tegemiseks. Loe lähemalt.

Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava - 712 avaldust

5. juulil lõppes avalduste vastuvõtt Eesti Maaülikooli bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja rakenduskõrgharidusõppesse. 870 õppekohale esitati kokku 3453 avaldust. Enim avaldusi esitati meie instituudi õppekavale - maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine, kuhu avaldas soovi õppima asuda 712 inimest.

Samal õppekaval on võimalik õppida ka kaugõppe vormis, selleks esitada avaldus SAIS-is ajavahemikul 22. juuli kuni 16. august.

Põllumajandusminsiter andis üle teenetemärgid

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis 21. veebruaril 2013.a. Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele ning ametnikele. 

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Kokku antakse välja viisteist hõbemärki ja üks kuldmärk.

Hõbedase teenetemärgi sai teiste seas ka Majandus- ja sotsiaalinstituudi kaugaaegne õppejõud dotsent Jaan Leetsar, kes on andud silmapaistva panuse Eesti maamajanduse arendamisse ja ühistegevuse idee propageerimisse. Ta on ühistegevuse teemal avaldanud 16 raamatut ning juhendanud hulgaliselt magistri- ja bakalaureusetöid. Oma nõu ja jõuga on ta aidanud luua mitmeid, nüüd edukalt tegutsevaid, ühistuid erinevates Eesti maakondades. Aastatel 1992–1994 oli Jaan Leetsar EV põllumajandusminister.  

Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Kokku antakse välja viisteist hõbemärki ja üks kuldmärk. 

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamise tulemusi

Valminud on Maamajanduse uuringute ja analüüsi  osakonna poolt koostatud trükis „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rakendamise tulemusi“. Trükis on suunatud maapiirkonna ettevõtjale. Trükise eesmärgiks oli anda ülevaade PRIA andmetele tuginedes MAKi meetmete ja alameetmete rakendamise tulemustest perioodil 01.01.2007-30.06.2012 (MAKi 2. telje ja metsamajandamise meetmed ülevaates ei kajastu).

 

Rahvusvaheline magistrikursus "Agrifood supply chains in the Baltic Sea region"

Majandus- ja sotsiaalinstituut korraldab koos välispartneritega rahvusvahelise magistrikursuse "Agrifood supply chains in the Baltic Sea region".
Kursus toimub 11.-15. märtsil EMÜs. Kursusele eelneb ja järgneb ka iseseisva õppimise osa ning kursuse edukalt läbinud saavad 3 EAPd.

See on hea võimalus omandada teadmisi Läänemere piirkonna põllumajanduse ja toidutööstuse tarneahelatest ning nende positisioonist rahvusvahelises konkurentsis.

Kursusest võtab osa tudengeid Lätist, Leedust, Soomest, Eestist ....
Lektorid on Läänemerd ümbritsevatest riikidest, st Lätist, Leedust, Soomest, Taanist ning Eestist.

 

Kursusele registreerumiseks tuleb täita registreerimisvorm, mille saab alla laadida aadressilt:

http://www.bova-university.org/images/stories/attachments/different_forms/bova_reg_form_2012_up.doc

Täidetud registreerimisvorm saata Külli Kõrgesaarele (kylli.korgesaaremu.ee).

 

Registreerimise tähtaeg on 15. veebruar,kohtade arv on piiratud, KIIRUSTAGE!
Täiendav informatsioon: Ants-Hannes Viira, Külli Kõrgesaar

Kõrgkooliõpik "Maamajanduslik ühistegevus"

 

Õpik "Maamajanduslik ühistegevus" sisaldab olulist osa ühistegevusalasest teabest, mida autor Jaan Leetsar on kogunud rohkem kui viimase kahekümne aasta jooksul. Väljaande erinevad osad moodustavad küll ühtse terviku, kuid on mõistetavad ka eraldi. Üldistatult on kirjeldatud kolme põhilist ühistegevuse valdkonda - poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset - kõigil neil on erinevusi. Õpikus on kokku kogutud ja süstematiseeritud olemasolev ühistegevusalane teave ning on lisatud ka naaberriikide teadlaste ja praktikute ühistegevusalased kogemused. Iga osa lõpus on valik erialakirjandusest, mida on vaja iseseisval ühistegevuse teooria omandamisel. See on abiks magistriõppe üliõpilastele, kes leiavad viidatud kirjanduse vahendusel kiiremini ja mugavamalt teised asjasse puutuvad kirjandusallikad.


Raamat on mõeldud kasutamiseks ka abimaterjalina ühistegevusalastel koolitusprogrammide koostamisel, täindkoolitustel, eriti liikmekoolitustel täiendava teabematerjalina. Samuti on õpik kasutatav rakenduslikes õppeasutustes ning koolides, mille õppekavades on ühistegevuse ja kohalike omavalitsuste põhimõtteid ning aluseid käsitlevad ained.


Õpiku väljaandmist on materiaalselt toetanud SA Archimedes, Eesti Maaülikool, Tiit Kõuhkna, Haapsalu Tarbijate Ühistu ja Leie Hoiu-Laenuühistu.

Praktiline käsiraamat väikeettevõtjatele


Põlvamaa Arenduskeskuse eestvõtmisel on kaante vahele jõudnud turundusteooriat ja praktilise käsiraamatu osa ühendav raamat "Väikeettevõtja turundusest. Kuidas suurte tegijate vahelt välja paista?"

Raamatu koostaja, MS instituudi turundusõppejõud ja turundusteadmiste propageerija maa-ettevõtjatele Tiiu Ohvril on saateks öelnud: „Turundus võib tootmisele orienteeritud ettevõtjale algul tunduda tülika tegevusega – korduvalt on väidetud, et midagi toota pole raske, kuid toodet müüa võib olla ootamatult raske. Need tootjad aga, kes on jõudnud turunduse omaksvõtmiseni, leiavad selle valdkonna olevat põneva ja emotsionaalse.“ Raamatu põhiideeks on turunduse traditsiooniliste analüüsi- ja töövõtete tutvustamine koos nende rakendusvõimaluste selgitamisega väikeettevõtjate jaoks. "Sõltumata ettevõtte suurusest on tarvis võtta omaks idee oma tarbijatele väärtuspakkumise kujundamisest ja selle potentsiaalsetele ostjatele teavitamise vajadusest," rõhutab Ohvril.


"Trükise idee sündis elust enesest, kuna väikeettevõtjatele suunatud praktilist abimeest polnud kusagilt leida. Seetõttu oleme Põlvamaal mitmeid aastaid läbi viinud teemakohaseid koolitusi ning kogunud nii Põlvamaa Rohelisema märgi kui ka teisi silmapaistvaid turunduslugusid," selgitas arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Tiiu Marran. Muuhulgas on käsiraamatu illustreerivates turundusnäidetes kasutatud ka Põlvamaa tootjate - Raili koduleiva, Sikahansi talu ja teiste ettevõtjate edulugusid.


Trükise väljaandja on SA Põlvamaa Arenduskeskus ning selle koostamise põhirahastus on tulnud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.1. meetmest "Koolitus- ja teavitustegevuse toetus".

2012. aasta Majandus- ja sotsiaalinstituudi lõpetajad. PALJU ÕNNE!

Majandus- ja sotsiaalinstituudis tunnustatati 2012.a.a parimaid lõputöid

Magistritööd

Ann Riisenberg
Keskmise väljalüpsi mõju piimatootmise muutuvkuludele
Juhendaja: Ants-Hannes Viira, MA

Ats Albert
Eesti piimatoodete konkurentsivõime hindamine ilmutatud suhtelise eelise meetodil
Juhendaja: R. Omel


Bakalaureusetööd

Terje Riiel
Eesti puitehitiste konkurentsivõime hindamine ilmutatud suhtelise eelise meetodil
Juhendaja: Raul Omel

Airi Kool
Suvirapsi tasuvus AS Tartu Agro näitel
Juhendaja: Ülle Roosmaa, MSc.

 

Eesti lehmade piimatoodang on kümne aastaga tõusnud kolmandiku võrra

Majandus- ja sotsiaalinstituudis valminud Eesti Piimanduse Strateegia 2012-2020 taustauuring kirjeldab piimatootmise olukorra muutumist viimase kümne aasta jooksul ning vaeb sektori tulevikuväljavaateid. Kokkuvõte näitab, et kuigi 2001-2010 on Eestis piimalehmade arv 26 protsenti vähenenud, siis on samas ajavahemikus piimakus lehma kohta keskmiselt 36 protsenti tõusnud. Lätis ja Leedus on sama näitaja vastavalt 25 ja 24 protsenti. Tänu tootlikkuse tõusule on piima kogutoodang jäänud Eestis kümne aasta vältel sisuliselt samaks.

„Piimakuse kasvu on taganud Eesti piimatootjate viimase kümne aasta jooksul tehtud investeeringud uutesse lautadesse ja tehnoloogiasse, samuti söötmise ja tõuaretuse areng, milles on oluline osa ka Eesti Maaülikooli teadlastel,“ kommenteeris Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor, professor Rando Värnik.

Piimastrateegia seab Eesti eesmärkideks muuhulgas piimatoodangu ja lehmade arvu suurendamise, ekspordi laiendamise, väiketootmise säilitamise ning piimatoodete tarbimise tõstmise. Olulisemad meetmed on piimatootjate ja -tööstuste investeeringutoetused, nii vertikaalse kui horisontaalse ühistegevuse arendamine, teadus- ja arendustöö suurem kaasamine piimatootmise ja -tööstuste arengu tagamiseks.

Piimatööstus on Eesti toidutööstuse juhtiv haru ning Värniku hinnangul on meil potentsiaali tootmise ja ekspordi suurendamiseks. Tootjate arv on kümne aasta jooksul ligi neli korda vähenenud ning lehmad on koondatud suurematesse karjadesse – üle poole lehmadest on enam kui 300-pealistes karjades, kus toodetakse kaks kolmandikku kogu piimast. See annab tootmisele eelise, sest suurem mastaap annab tihti kulueelise, kuna tootmise püsivkulud on ühe tooteühiku kohta väiksemad.

Kui 2009. aastal langes piima hind Eestis võrreldes eelmise aastaga 30 protsenti, siis nüüdseks on see Euroopa Liidu keskmisele lähemal kui kunagi varem. Samas on käesoleval aastal piima kokkuostuhind hakanud taas langema, kuna maailmas on piimatoodang kasvanud. Kasvanud on aga ka piimatootjate laenukoormus – hetkel ulatub see rohkem kui pooleni nende varast, kusjuures ligi 16 protsendil ületab see kriitilise piiri, mis teeb nad hindade kõikumise suhtes eriti haavatavaks. 

Strateegia taustauuringuid tegi Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Strateegia koostamisel oli initsiaatoriks Eesti Põllumajandusministeerium, partneriteks olid Eesti Maaülikool, Eesti Piimaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Piimakäitlemistalude Liit. 

Lisainfo: professor Rando Värnik

Rahvusvaheline magistritaseme kursus

5.-9. märtsini toimus Eesti Maaülikoolis Majandus- ja sotsiaalinstituudis rahvusvaheline magistritaseme kursus „Ettevõtlus ja innovatsioon maaelu arengus“ Kursusel räägiti lähemalt, kuidas maaelu kvaliteeti läbi ettevõtluse parandada.
„Kui me räägime sellest, et urbaniseeruvas ühiskonnas on tarvis maaelu probleemidele rohkem tähelepanu pöörata, siis on oluline arvestada konkreetse paiga või regiooni tingimusi ja olusid,“ kommenteeris kursuse koordinaator, majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik. „Probleemid kipuvad erinevates riikides siiski sarnanema, selline rahvusvaheline koosviibimine annab nende lahendamisele väga vajaliku perspektiivi,“ arvas ta.

Kursus oli oma valdkonnas ainulaadne esiteks oma temaatika poolest – varem ei ole maaelu kontekstis innovatsiooni ning ettevõtluse aspekte niivõrd süstemaatiliselt läbi töötatud. Samuti ei ole varem selleteemalist diskussiooni nii rahvusvahelisel tasandil korraldatud.

Tudengeid rakendasid nädala jooksul erinevaid aktiivõppe meetodeid – nad lahendasid juhtumeid, õppisid metoodikat ja käisid õppevisiidil Nopri Talumeiereis. 19 tudengi näol oli esindatud Brasiilia, Hispaania, Kanada, Ukraina, Hiina, Tšehhi, Läti, Leedu ja ka Eesti. Lektorid olid pärit Eestist, Lätist, Leedust, Taanist ja Vietnamist.

Kursust rahastas BOVA ülikoolide võrgustik.

Riigikogus arutati maaelu arendamise võimalusi

12. jaanuaril 2012.a. Riigikogus toimunud riikliku küsimuse "Maaelu arengu aruanne" arutelul lahkasid teemat instituudi direktor Rando Värnik, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva.

"Kõige lihtsam sõnum on see, et me peame kokku leppima, kas me tahame, et maaelu jätkuks või mitte. Kui tahame, et jätkuks, siis peaksime vastu võtma mingisugused otsused. On teada, et maaelu on linnaelust kallim ning täna on maal suuresti kättesaadav põhiharidus ja alusharidus, aga kui me räägime konkreetselt keskharidusest ja gümnaasiumiharidusest, siis me näeme seda, et reformid võivad lõppeda sellega, kus viljakas n-ö sotsiaalne kapital liigub maalt ära linna," rääkis MS instituudi direktor Rando Värnik.
 

Maaelu arengu aruande esmaesitlus

8. novembril toimunud maaelufoorumil esitleti esimest korda Eesti Maaülikooli poolt koostatud Eesti maaelu arengu aruannet. Aruanne selgitab maaelus toimunud muutusi ning pakub välja võimalikke ja vajalikke tegevussuundi tulevikupoliitikaks.

Instituudi direktori Rando Värniku sõnul võib raportit võrrelda Eesti inimarengu aruandega. Aruandes analüüsitakse maaelu seniseid arenguid ja otsitakse muuhulgas vastust küsimusele, mis saab edasi? „Oluline saavutus on Eesti valdade jagamine nende tegevuse alusel kuude kategooriasse, millest kaks on linnalised ja neli maalised. Samuti hindasime valdade arengut maaelu arengu indeksi alusel. Aruande eesmärk ei olnud koostada pingerida, vaid vaadata regionaalseid arenguvõimalusi lähtuvalt konkreetsete piirkondade eripäradest,“ kommenteeris Värnik.

Maaelu arengu aruande esimene peatükk puudutab maaelu terminoloogiat, arusaamade kujunemist, mõjusid ja väärtusi. Teine peatükk annab ülevaate maaelu arengust valdade tasandil ning selle mõõtmise tulemustest maaelu arengu indeksi alusel. Aruande kolmandas osas analüüsitakse linnaliste keskuste tähtsust Eesti maapiirkondadele õppimise ja töötamise kontekstis, neljandas osas aga käsitletakse põllumajanduse arengut viimase 20 aasta vältel.

Eesti maaelu arengu aruanne on valminud Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis.

Külalisloeng Eesti Maaülikoolis

27. oktoobril 2011, kell 10:00-14:00 toimus Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1a)

Dr. Martin Banse loeng teemal:

Majanduslike mudelite kasutamine poliitikate analüüsimiseks – praktika ja kogemused

Loengu kava:

10:00-11:00 Kuidas modelleerida liikuvat sihtmärki?’ Võimalused ja väljakutsed EL ühise põllumajanduspoliitika hindamisel.

11:00-12:00 Euroopa Liit ei ole piisav!’ Praeguse WTO läbirääkimistevooru võimalike tulemuste kvantitatiivsed mõjud.

12:00-12:30 Vaheaeg

12:30-13:30 Rohelised kütused parema tuleviku tarbeks?’ Väljakutsed ülemaailmsete biokütuste poliitikate analüüsimisel.

13:30-14:00 Kas on midagi uut päikese all?’ Kvantitatiivse poliitikaanalüüsi tulevikuväljakutsed.

 

Dr. Martin Banse on vTI Institute of Market Analysis and Agricultural Trade Policy direktor. Tema juhtimisel kirjutatud artikkel "Will EU biofuel policies affect global agricultural markets?" (European Review of Agric. Economics (2008)) sai 2011. aasta Euroopa Agraarökonomistide Assotsiatsiooni (EAAE) kongressil auhinna Quality of Policy Contribution Award. Tema käimasolevad projektid on seotud mudelite GTAP ja AGMEMOD arendamisega poliitikate mõjude analüüsimise seisukohast, kaubanduslepingute mõjude analüüsimisega toidu- ja põllumajandussektoris ning EL piimaturu korralduse analüüsimisega.

 

Loeng toimus inglise keeles

Lisainfo: Ants-Hannes Viira, 7313 833, ants.viiraemu.ee

 

Majandus- ja sotsiaalinstituudis tunnustati parimaid 2011.a. esitatuid lõputöid

 

Magistritööd
 
Monika Liblik
Lõuna-Eesti põllumajandustootjate multifunktsionaalsusele orienteerituse hindamine
Juhendaja: R. Värnik, Dr (maj)

Marget Vellemäe
Demograafiliste protsesside mõju regionaalsele arengule Eestis Põlvamaa näitel
Juhendaja: R. Omel


Bakalaureusetööd

 

Mikk Männiste
Meetootmise optimeerimine OÜ Kumalane näitel
Juhendaja: R. Põldaru, Dr (maj)

Ott Läänemets
Futuurlepingute kasutamise otstarbekus nisu hinnariski maandamisel Eesti tingimustes
Juhendaja: A.-H. Viira, MSc

Üleminekuhindamine

Majandus ja sotsiaalinstituudi bakalaureuse astme õppekava "Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine" ja magistriastme õppekavad "Majandusarvestus ja finantsjuhtimine" ja "Ökonoomika ja ettevõtlus" läbisid ajavahemikul 15.01-15.02.2010 üleminekuhindamise.

Lähtudes Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu 31. märtsi 2010.a. ja 20. mai 2010.a. otsustest on antud välja Haridus- ja teadusministri käskkiri 1. juulil 2010.a. esitamaks Vabariigi Valitsusele ettepanek anda avalik-õiguslikule ülikoolile Eesti Maaülikool õigus õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid Ärinduse ja halduse õppekavagrupis alljärgnevalt:

Bakalaureuse õpe - Sotsiaalteaduse bakalaureus

Magistriõpe - Sotsiaalteaduse magister

Põllumajandusminister andis üle teenetemärgid.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis 23. veebruaril  põllumajandusministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid. Teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias - kuldne, hõbedane ja sinine. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälistele isikutele tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Maaülikoolist pälvis hõbedase teenetemärgi meie kauaaegne õppejõud ja teadlane hr Jüri Roots.  
Loe edasi

Majandus- ja sotsiaalinstituut
Fr. R. Kreutzwaldi 1a, Tartu 51014, tel (+372) 731 3014, faks (+372) 731 3300, e-post: mstemu.ee

WebMaster