Majandus- ja sotsiaalinstituudi põhimäärus

VASTU VÕETUD
majandus- ja sotsiaalinstituudi
nõukogu 02.12.2011 otsusega nr 10

VASTU VÕETUD
majandus- ja sotsiaalinstituudi
nõukogu 02.10.2014 otsusega nr 1-19.MS/4

VASTU VÕETUD
majandus- ja sotsiaalinstituudi
nõukogu 26.03.2015 otsusega nr 1-19.MS/2

EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI PÕHIMÄÄRUS

I. ÜLDSÄTTED

1. Eesti Maaülikooli (edaspidi Ülikool) majandus- ja sotsiaalinstituudi (edaspidi Instituut) põhimäärus (edaspidi Põhimäärus) sätestab Instituudi tegevusvaldkonnad, ülesanded ning struktuuri; juhtimise, õppe- ning teadus- ja arendustegevuse alused; vara valdamise ja käsutamise korra; finantseerimise alused, aruandluse ja kontrolli ning tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamise alused.

2. Instituut on Ülikooli kui avalik-õigusliku juriidilise isiku akadeemiline struktuuriüksus. Instituut on Ülikooli õppeasutus, mis tegutseb ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Ülikooli põhikirja, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

2.1. Instituut on Ülikooli majandus- ja sotsiaalteaduskonna tegevuse jätkaja.

3. Instituut tegutseb kooskõlas Ülikooli tegevuse ja eesmärkidega.

4. Õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning haldus- ja finantstegevuse korraldamiseks vajalikke teenuseid osutavad Instituudile selleks loodud Ülikooli tugistruktuuri üksused.

5. Instituudi autonoomia  seisneb õiguses iseseisvalt:

5.1. määrata oma struktuur ja töökorraldus;

5.2. valida teadus- ja arendustegevuse viisid ja meetodid;

5.3. sõlmida, muuta ja lõpetada lepinguid õigusaktidega kehtestatud alustel ja Ülikoolis kehtestatud korras;

5.4. otsustada teisi õigusaktidega oma pädevusse antud küsimusi.

6. Instituudi eesmärgiks on Eesti ühiskonna ja teaduse arenguhuvidest lähtuvate teadus- ja arendustegevuse läbiviimine, õpetamise, publitseerimise või tehnoloogiasiirde kaudu teadmiste levitamine ning akadeemiliste tavade edendamine.

7. Oma eesmärgi saavutamiseks Instituut:

7.1. viib läbi majandusstatistika, agraarökonoomika, keskkonnaökonoomika, majandusarvestuse, juhtimise, turunduse, ühistegevuse, avaliku halduse, maasotsioloogia ning teistes majandus- ja sotsiaalteaduste valdkondades  tänapäeva tasemel õppetööd, teeb teadus- ja arendustööd ning arendab innovaatilist tegevust;

7.2. korraldab oma teadusvaldkondades rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust;

7.3. tagab oma teadusvaldkondade ja erialade kompleksse arengu Instituudis, Ülikoolis ja Eestis;

7.4. korraldab õppetööd Ülikooli õppekavade alusel;

7.5. tagab õppetööga seotud erinevate ülesannete täitmise vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale;

7.6. algatab, korraldab ja teeb tellimuslikke teadus- ja arendustöid;

7.7. arendab oma pädevuse piires koostööd teiste struktuuriüksuste, teadus- ja haridusasutuste ning organisatsioonidega Eestis ja välismaal;

7.8. nõustab ja teostab ekspertiise ning osutab teisi teadmusteenuseid oma tegevusvaldkonnas vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale;

7.9. teostab oma arengukava;

7.10. tagab Instituudi akadeemilise järelkasvu;

7.11. edendab oma materiaaltehnilist baasi;

7.12. täidab õigusaktides ette nähtud oma põhitegevusega seonduvaid muid ülesandeid.

8. Instituut asub Tartus.

9. Instituudil on õigus kasutada Ülikooli sümboolikat vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale.

Instituudil võivad vastavalt Ülikoolis kehtivale korrale olla oma pangaarved, pitsat ning sümboolika.

10. Instituudi Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi Instituudi nõukogu (edaspidi Nõukogu) 2/3 kohalolevate liikmete poolthäältega.

11. Instituudi Põhimääruse ja selle muudatused kinnitab Ülikooli nõukogu.

12. Instituudi ametlik nimetus on:

12.1. eesti keeles Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, lühendatult MSI;

12.2. inglise keeles Institute of Economics and Social Sciences, lühendatult IESS.

13. Instituut registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

 

II. STRUKTUUR

14. Instituudi koosseisus võivad olla Instituudi eesmärkidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud akadeemilised ja tugistruktuuri üksused, mille tegevus peab vastama õigusaktidega sätestatud nõuetele.

14.1. Instituudi struktuuriüksused tegutsevad oma põhimääruses või üksuse

töökirjelduses määratud eesmärgil ja seal nimetatud ülesannete täitmiseks neile antud õiguste piires.

14.2. Struktuuriüksuste juhid annavad aru Instituudi direktorile või tema poolt määratud isikule.

 

III. JUHTIMINE

Instituudi juhtorganid on Ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras valitud Nõukogu ja direktor.

15. Instituuti juhib direktor, kelle valib Nõukogu ülikoolisisese konkursi korras. [Muudetud – Nõukogu 02.10.2014 määrus nr 1-19.MS/4 – jõustumine 02.10.2014]

15.1. Direktor täidab oma ülesandeid direktorina lisaülesande korras kuni viis aastat.

[Muudetud – Nõukogu 02.10.2014 määrus nr 1-19.MS/4 – jõustumine 02.10.2014]

15.2. Üht isikut võib direktoriks valida kuni kaheks järjestikuseks valimisperioodiks.

 

III. 1. NÕUKOGU

16. Nõukogu on 15 liikmeline. Nõukogu valimiste korra sätestab käesolev Põhimäärus.

16.1. Nõukogu tööd juhib Nõukogu esimees, kes valitakse Nõukogu liikmete hulgast. Esimehe äraolekul juhib Nõukogu tööd Instituudi direktor. Juhul kui Nõukogu esimees on Instituudi direktor, juhib tema äraolekul Nõukogu tööd direktori poolt määratud asendaja.

16.2. Nõukogu istungeid protokollib ja asjaajamist korraldab Nõukogu sekretär. Nõukogu sekretäri ja tema asendamise korra määrab Instituudi direktor.

17. Nõukogu pädevus

17.1. Nõukogu ainupädevuses on:

17.1.1. võtta vastu Instituudi Põhimäärus ja selle muudatused ning esitada need kinnitamiseks Ülikooli nõukogule;

17.1.2. võtta vastu Instituudi eelarve ja selle muudatused, kiita heaks eelarve täitmise aruanne ning esitada need kinnitamiseks Ülikooli nõukogule;

17.1.3. võtta vastu Instituudi arengukava ja esitada see Ülikooli nõukogule kinnitamiseks;

17.1.4. valida avalikul konkursil Instituudi direktor, teadustöötajad ja õppejõud, välja arvatud korralised professorid;

17.1.5. võtta vajadusel seisukoht Instituudi direktorile umbusalduse avaldamise küsimuses.

17.2. Nõukogu:

17.2.1. arutab ja otsustab Instituudi tegevusega seotud küsimusi siinse Põhimäärusega määratud ulatuses;

17.2.2. määrab Instituudi struktuuri;

17.2.3. kujundab välja oma erialade ja uurimisvaldkondade arengustrateegia;

17.2.4. kuulab ära ja kinnitab Instituudi teadus- ja arendustegevuse aastaaruande;

17.2.5. kuulab ära direktori ja Instituudi struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded;

17.2.6. määrab varade summad, mida struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada;

17.2.7. otsustab teisi Põhimäärusega ja teiste õigusaktide alusel tema pädevusse

antud küsimusi.

17.3. Nõukogu võib lisaks punktis 17.1 nimetatutele võtta oma ainupädevusse ka teisi Instituudi eesmärkide ja ülesannetega vastavuses olevaid küsimusi, mis ei kuulu seaduse või Ülikooli põhikirja järgi kellegi teise pädevusse.

18. Nõukogu õigusaktid ja nende jõustumine.

18.1. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

18.2. Otsusele kirjutavad alla Nõukogu esimees ja Nõukogu sekretär. Nõukogu otsused saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast Nõukogu koosolekut Instituudi struktuuriüksustele ja Ülikooli rektorile ning tehakse teatavaks asjaosalistele.

18.3. Nõukogu otsused jõustuvad nende avalikustamise päevast asjaosalistele või otsuses nimetatud tähtajast.

18.4. Nõukogu otsused on Instituudi liikmeskonnale kohustuslikud.

19. Nõukogu seisukohaga mittenõustumisel on Instituudi direktoril ja Ülikooli rektoril vetoõigus.

19.1. Direktor peab langetama otsuse hiljemalt viie päeva jooksul pärast Nõukogu istungit, esitades küsimuse uuesti läbivaatamiseks Nõukogu järgmisele istungile, kus tehtud otsus on direktori vetoõiguse suhtes lõplik.

19.2. Rektor peab otsuse tegema hiljemalt kümne päeva jooksul pärast Nõukogu istungi toimumist ja esitama küsimuse uuesti läbivaatamiseks Nõukogu järgmisele istungile või Ülikooli nõukogu istungile. Ülikooli nõukogus tehtud otsus on lõplik.

 

III. 1.1. Nõukogu moodustamine

20. Nõukogu koosseisu kuulub ametikohast tulenevalt direktor. Üliõpilaste esindusnorm on 20% Nõukogu koosseisust, kuhu kuuluvad üliõpilased igast kõrghariduse astmest. Direktor määrab oma volituste kehtivuse ajaks Nõukogusse 20% liikmetest, kes esindavad Ülikooli teisi struktuuriüksusi või Instituudi tegevusvaldkondadega seotud riigiasutusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja teisi organisatsioone või isikuid.

Nõukogu Instituudipoolseteks liikmeteks võivad kandideerida Instituudi teadustöötajad ja õppejõud. Kandidaate võivad üles seada direktor, teadustöötajad ja õppejõud.

21. Üliõpilasesindus valib oma esindajad Instituudi Nõukogusse salajastel valimistel üheks õppeaastaks.

22. Nõukogu Instituudipoolsed liikmed valitakse Instituudi kõikidest teadustöötajatest, õppejõududest ja direktorist koosneva valimiskogu poolt salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Nõukogu liikme esindamistähtaja möödumisel või töölepingu lõppemisel valitakse uus esindaja.

23. Nõukogu liikmete volitused hakkavad kehtima pärast Nõukogu nimelise koosseisu kinnitamist ja kehtivad kolm aastat, va üliõpilased, kelle volitused kehtivad üks õppeaasta. Nõukogu nimelise koosseisu kinnitab rektor Instituudi direktori ettepanekul uue õppeaasta alguses.

 

III. 1.2. Nõukogu tegevuse alused

24. Nõukogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt Instituudi Nõukogus kinnitatud kodukorrale.

24.1. Nõukogu kodukord sätestab Nõukogu kokkukutsumise, päevakorra kinnitamise, küsimuste arutelu, hääletamise ja teiste küsimuste arutamise.

24.2. Nõukogu istungid toimuvad vähemalt neli korda aastas Nõukogu poolt kinnitatud päevakorra alusel.

24.3. Nõukogu istungi kutsub kokku Nõukogu esimees, erakorralistel juhtudel Ülikooli rektor või vähemalt Nõukogu 1/4 koosseisu nõudmisel Nõukogu sekretär.

24.4. Nõukogu kokkukutsuja saadab istungi päevakorra ja ettevalmistatud materjalid välja hiljemalt kuus päeva enne Nõukogu istungit.

25. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui otsustamisel on kohal rohkem kui pool Nõukogu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab üle poole Nõukogu kohalolevatest liikmetest, va juhul, kui otsustatakse Instituudi põhikirja muutmist, Instituudi ümberkorraldamisega või tema tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi ning direktori ennetähtaegse vabastamise küsimust, mil on nõutav Nõukogu kohalolevate liikmete 2/3 häälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral avalikul hääletamisel otsustab Nõukogu esimehe hääl.

26. Nõukogu koosolekud on üldjuhul avalikud. Nõukogu esimehe või vähemalt kolme Nõukogu liikme ettepanekul võib Nõukogu kuulutada oma koosoleku kinniseks. Nõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel. Isikuvalimised viiakse alati läbi salajasel hääletamise teel.

 

III. 2. DIREKTOR

26. Instituuti juhib direktor. Direktor vastutab Instituudi üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning annab aru Nõukogule ja Ülikooli rektorile. Direktori kohustus on tagada Instituudi tegevus vastavalt Põhimäärusele, Ülikooli põhikirjale ning teistele õigusaktidele.

26.1. Direktor valitakse ülikoolisisese konkursi korras rektori poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Valituks osutunud direktorikandidaadiga sõlmib  ülikooli rektor töölepingu muudatuse. [Muudetud – Nõukogu 26.03.2015 otsus nr 1-19.MS/2 – jõustumine 26.03.2015]

26.2. Direktori äraolekul täidab direktori kohuseid tema poolt volitatud isik.

26.3. Õppetöö korraldamise eest vastutab Instituudi õppedirektor.

27. Direktor

27.1. esindab Instituuti ja tegutseb Instituudi nimel temale antud volituste piires ning Põhimääruses sätestatud õiguste ulatuses;

27.2. täidab tööandja esindaja õigusi ja kohustusi temale antud volituste piires;

27.3. tagab Ülikooli nõukogu määruste ja otsuste ning Nõukogu otsuste täitmise;

27.4. määrab enda asendamise korra;

27.5. annab välja korraldusi Instituudi töö korraldamiseks, mis on Instituudi töötajatele kohustuslikud;

27.6. tagab Instituudi eelarve ning eelarve täitmise aruande projektide koostamise ja esitab need Nõukogule;

27.7. lahendab teisi Põhimääruse või muude õigusaktidega tema pädevusse antud küsimusi.

28. Direktor võib oma kohustuste, välja arvatud punktis 27.4 nimetatud kohustuse täitmise teha ülesandeks teistele Instituudi töötajatele.

29. Direktor on kohustatud andma järgmises Nõukogus vastuse vähemalt kaks päeva enne Nõukogu istungit kirjalikult esitatud arupärimistele. Vähemalt üks kord aastas annab direktor oma tegevusest aru Nõukogu istungil.

30. Vajadusel võib Nõukogu salajasel hääletusel vähemalt 2/3 Nõukogu kohalolevate liikmete häälteenamusega teha Ülikooli rektorile ettepaneku direktor ennetähtaegselt vabastada.

Vabastamise algatamise aluseks on direktori isiklik avaldus või vähemalt 1/3 Nõukogu liikmete motiveeritud ettepanek.

 

IV. LIIKMESKOND

31. Instituudi liikmeskonna moodustavad töötajad, emeriitprofessorid ja -dotsendid ning üliõpilased.

32. Instituudi õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad.

33. Instituudi teadustöötajate ametikohad on vanemteaduri, teaduri ja nooremteaduri ametikohad. Instituudi direktor ja teiste akadeemiliste struktuuriüksuste juhid on teadustöötajad juhul, kui nad osalevad teadusteema või uurimisprojekti täitmises.

34. Instituudi õppejõududel ja teadustöötajatel on teadus- ja õppetöö tegemise kohustus, mis sätestatakse töölepingus.

35. Instituudi direktori, õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade täitmise tingimused ja korra ning töötajatele esitatavad nõuded ja kohustused kehtestab Ülikooli nõukogu.

 

V. VARA JA FINANTSEERIMINE

36. Instituut kasutab tema kasutusse antud Ülikooli vara oma põhikirjaliste eemärkide täitmiseks Eesti Vabariigi õigusaktides, Ülikooli põhikirjas ja siinses Põhimääruses sätestatud korras.

37. Instituudi eelarve vahendite arvelt soetatud vallasvara kuulub Instituudi kasutusse. Direktoril on õigus taotleda Instituudi kasutuses oleva vallasvara võõrandamist vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale.

38. Instituuti finantseeritakse riigieelarve vahenditest, õppe-, teadus- ja arendustegevusest saadud tulust, sihtannetustest ning muudest tuludest.

39. Instituut osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid, millest saadav tulu kasutatakse tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks Ülikoolis ette nähtud korras.

40. Instituudi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve.

 

VI. JÄRELEVALVE, ARUANDLUS JA KONTROLL

41. Instituut peab finants- ja statistilist aruandlust ning esitab oma tegevuse kohta aruandeid õigusaktides kehtestatud korras ja tähtaegadel.

42. Instituudi tegevuse järele valvab vastavalt ülikooliseadusele ja muudele õigusaktidele rektori poolt määratud prorektor, samuti teised isikud õigusaktidega sätestatud korras ja ulatuses.

Instituudi direktor on kohustatud oma tegevusest aru andma rektorile, rektori poolt määratud prorektorile ja Ülikooli nõukogule nende nõudmisel ning Nõukogule vähemalt üks kord aastas.

43. Struktuuriüksuste juhid annavad aru Instituudi direktorile ning vastutavad tema ees neile alluva struktuuriüksuse üldseisundi ja arengu eest.

44. Rektoril on õigus peatada või tühistada õigusaktidega vastuolus olevaid või ebaotstarbekaid direktori korraldusi.

 

VII. INSTITUUDI TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMINE JA LÕPETAMINE

45. Instituudi tegevuse korraldab ümber või lõpetab Ülikooli nõukogu Instituudi nõukogu või rektori ettepanekul.

 

VIII. PÕHIKIRJA RAKENDAMINE

46. Põhimäärus jõustub 1. jaanuaril 2012. aastal.