EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi arengukava 2007-2015

 
Kinnitatud MS nõukogu " 23 " märts 2007.a.  otsusega nr . 2
 
 
SISSEJUHATUS
 
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi instituut) on maamajanduse arengu ja maaühiskonna sotsiaalsete probleemidega tegelev akadeemiline õppe- ja teaduskeskus Eestis. Sellega eristub instituut selgelt teistest majandus- ja sotsiaalsete probleemidega tegelevatest õppe- ning uurimisasutustest.

Instituudi arengukava on dokument, mis kirjeldab õppe-, teadus- ja arendustöö üldiseid eesmärke, olles aluseks konkreetsete tegevusplaanide koostamisel.

Instituudi arengukava lähtub instituudi eneseanalüüsist (lisa 1) ja EMÜ üldist arengut määravatest programmdokumentidest.

TAUST

Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) koosseisus loodi majandusteaduskond 1969. a. Edasiste reformide käigus (EPA ümbernimetamine Eesti Põllumajandusülikooliks (EPMÜ) 1991. a) kujunes sellest majandus- ja sotsiaalteaduskond. Eesti Maaülikooli (EPMÜ ümbernimetamine Eesti Maaülikooliks 2005. a) struktuurireformi tulemusena moodustati teaduskonna baasil 1. jaanuarist 2005 majandus- ja sotsiaalinstituut. Instituudi nõukogu otsusega kuulub instituudi struktuuri neli osakonda:
1)      agraarökonoomika ja turunduse,
2)      majandusarvestuse ja finantsjuhtimise,
3)      maamajanduse juhtimise, ühistegevuse ja maasotsioloogia,
4)      äriinformaatika ja ökonomeetria osakond.

Esialgse majandusteaduskonna asutamisest alates on pidevalt arendatud kaht algselt formeerunud eriala – raamatupidamist ja põllumajandusökonoomikat. Erialade nimetustes ja õppekavade sisus on järjekindlalttehtud muudatusi nende kaasajastamiseks. 1994. aastast avati teaduskonnas ka kraadiõpe magistri- ja doktoriõppe tasandil.
Põllumajandusraamatupidamise erialast on reformitud kõrgharidussüsteemis välja kasvanud majandusarvestuse ja finatsjuhtimise magistriõppe õppekava ja põllumajandusökonoomika erialast ettevõtluse ja ökonoomika magistriõppe õppekava. Bakalaureuseõppes on kaasajal tegemist ühe integreeritud õppekavaga – maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine, mille raames on võimalik alustada spetsialiseerumist suunitlusega ühele või teisele magistriõppekavale.
Instituudi uurimistööde temaatika on olnud mitmetahuline, kuid ühendavateks joonteks on jäänud Eesti põllumajanduse (maamajanduse) konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse ning maapiirkondade sotsiaalse arengu probleemid. Viimastel aastatel on kasvanud instituudi töötajate osalus rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides.
Seisuga 1. jaanuar 2007 töötas instituudis kokku 50 töötajat: 13 dotsenti, 17 lektorit, 2 assistenti ja 18 spetsialisti.
Bakalaureuseastme üliõpilasi oli 974. Päevases õppevormis õppis 389, neist riigieelarvelistel kohtadel 12, kaugõppes 585 üliõpilast.
Magistriõppes oli 170 üliõpilast, neist 42 päevaõppes, sh 31 vanadel magistriõppekavadel, ning 128 kaugõppes.
Doktoriõppe üliõpilasi oli 2.
Instituudi üliõpilased moodustavad 24,1 protsenti Eesti Maaülikooli üliõpilaskonnast, sh päevaõppe bakalaureusetaseme üliõpilased 14,5 protsenti ja kaugõppe bakalaureusetaseme üliõpilased 48,6 protsenti vastavast üliõpilaste üldarvust.
Instituut on edukalt läbinud teadusakrediteeringu 2000. aastal ja nii nn vanade (bakalaureuseõppe õppekavad 6343963 ja 6343263 ja magistriõppe õppekavad 7343963, 7343263 ja 7343903) kui ka uute õppekavade (bakalaureuseõppe õppekava 6343264 ja magistriõppe õppekavad 7343267 ja 7343957) akrediteeringu 2004. aastal.
 
 MISSIOON
 
Instituudi missioon on:

aidata kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule, pakkudes ühiskonnale uusi teadmisi maamajanduse ja maaelu arengu vallas, valmistades ette teadlasi ja spetsialiste ning tagades valdkonnale kõrgetasemelise nõustamistegevuse.

VISIOON
 
Instituut on 2015. aastaks:

1)      saavutanud teadus- ja arendusasutuse staatuse ning osaleb aktiivselt rahvusvahelistes teadus- ja õppealastes koostöövõrgustikes nii Euroopas kui mujal maailmas;

2)      kujunenud tähtsaimaks maamajanduse ja maaelu sotsiaalsete aspektidega tegelevaks teadus- ja akadeemilise õppetöö keskuseks Eestis. Õppestruktuuride kõrval toimib maamajanduse uuringute keskus.

STRATEEGILISED EESMÄRGID JA MEETMED
 
            TEADUS
 
Instituudi strateegilised eesmärgid.
 
1.      Teadus- ja arendusasutuse staatuse saavutamine.
2.      Rahvusvahelise koostöö arendamine ja laiendamine.
3.      Teadusliku uurimistöö finantseerimise saavutamine sihtfinantseerimise ning grantide kaudu.
4.      Teadus- ja arendustegevusest saadavate tulude osakaalu suurendamine.
5.      Majandusteadlaste järelkasvu tagamine.
6.      Teadustegevuse nähtavuse suurendamine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

 Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.
 
1.      Publikatsioonide taseme tõstmine.
2.      Maamajanduse uuringute keskuse loomine, mehitamine ning tegutsemine.
3.      Teadusalase koostöö süvendamine.
4.      Üliõpilaste ulatuslikum kaasamine teaduslikku uurimistöösse.
5.      Teadusuuringute tulemuste tutvustamine üldsusele.
  
                                    ÕPPETÖÖ
 
Instituudi strateegilised eesmärgid.

1.      Õppetöö läbiviimiseks jätkusuutliku järeltuleva põlvkonna ettevalmistamine.
2.      Tööjõuturul konkurentsivõimeliste spetsialistide ettevalmistamine.
3.      Õppetöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmine.

Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.
 
1.      Õppekavade kaasajastamine.
2.      Õpetamise interaktiivsemaks muutmine.
3.      Tagasiside loomine hariduskvaliteedi ja ühiskonna vajaduste osas.
4.      Välislektorite aktiivsem ja regulaarsem kaasamine õppetöösse.
5.      Probleemõppe arendamine koostöös ettevõtjate ja teiste huvigruppidega.
6.      Õpetatavate erialade propageerimine.
7.      Riikliku koolitustellimuse õppekohtade arvu suurendamise taotlemine.
8.      Õppetöö rahvusvahelisemaks muutmine.
9.      Õppetoetusfondi loomine.
10. Originaalõppevahendite koostamine ja väljaandmine.

 ARENDUS- JA NÕUSTAMISTEGEVUS

 Instituudi strateegilised eesmärgid.
 
1.      Nõustamistegevuse arendamine maaelu ja põllumajandusega seotud valdkondades.
2.      Lõimumine Euroopa Liidu teadus-, arendus- ja nõustamistegevusega seotud koostöövõrgustikesse.
3.      Koostöö arendamine instituudi vilistlastega.
                                                                                                                                                      
Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.

1.      Nõustamistegevuse ja täiendkoolituse arendamine maaeluga seotud tegevusvaldkondades, koostöö arendamine EMÜ avatud ülikooliga.
2.      Rakendusuuringute osakaalu suurendamine koostöös riigiasutuste ja ettevõtetega.
3.      Rakendusuuringute teostamiseks ja vastava informatsiooni haldamiseks maamajanduse uuringute keskuse arendamine.
4.      Osalemine põllumajanduse ja maaelu strateegia elluviimise seires ja hindamisel Eestis.
5.      Osalemine Eesti maamajanduse tulevaste strateegiliste arendusdokumentide väljatöötamisel.
6.      Täiendavate rahastamisallikate leidmine arendus- ja nõustamistegevuse finantseerimiseks.   
  
INFRASTRUKTUUR
 
Instituudi strateegilised eesmärgid.

1.      Õppe- ja teadustööks vajaliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pidev uuendamine.
2.      Pidevalt täiendatava majandusalase perioodikakogu loomine.
3.      Materiaalse baasi loomine maamajanduse uuringute keskusele (soovitavalt instituudiga samasse hoonekompleksi).

LIIKMESKOND
 
Instituudi strateegilised eesmärgid.
 
1.      Akadeemilise personali jätkusuutliku arengu tagamine.
2.      Seesmise turunduse arendamine.
3.      Instituudi liikmeskonna motiveerimisfondi loomine.

ARENGUKAVA RAKENDAMINE
 
Arengukava on strateegiline programmdokument, mis on aluseks iga-aastaste tegevuskavade koostamisel.
Arengukava võtab vastu instituudi nõukogu ja seda täiendatakse vajadusel kord aastas.

Lisa 1. MS eneseanalüüs
 
Praeguse situatsiooni kirjeldus:

Väliskeskkond
Olulisemad võimalused:
1)      koostöövõimaluste laienemine välisriikidega eurointegratsiooni ja globaliseerumisprotsesside raames;
2)                                         põllumajanduse ja maaelu väärtustamine EL-is;
3)      seoses Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamisega vajatakse analüüse järgnevates valdkondades:
·         põllumajanduse konkurentsivõime tõstmine,
·         põllumajanduse jätkusuutlikkus,
·         Euroopa Liidu põllumajandustoetuste ja riigi abi optimeerimine,
·         otsetoetuste lahtisidumisega kaasnevad majanduslikud muutused,
·         alternatiivsete tootmisharude ökonoomika,
·         põllumajanduse ja looduskeskkonna omavaheliste mõjufaktorite hindamine,
·         maaelu sotsiaalsed probleemid.
4) Jätkuvalt suur nõudlus majandusspetsialistide järele.
5) Suurem nõudlus majandusuuringute järele avalikus sektoris ja ettevõtluses.

Olulisemad ohud:
1) ebasoovitavad demograafilised muutused („ajude äravool“),
2)  suur sotsiaalne kihistumine,
3)  regionaalsed erinevused Eesti eri piirkondade vahel,
4)  majandusteaduse ja majandushariduse ebapiisav riiklik rahastamine,
5) Eesti haridus- ja teaduspoliitika ebastabiilsus.

Sisekeskkond
Olulisemad tugevused:
1) väljakujunenud imago,
2)  pikaajaline õpetamiskogemus,
3) akrediteeritud õppekavad,
4) kompetentsete õppejõudude olemasolu,
5) jätkusuutlikud erialad,                                                                                                       
6) paindlikkus õppevormides,
7) kaasaegsete tehniliste vahendite olemasolu,
8) hea mikrokliima.

Olulisemad nõrkused:
1) riikliku koolitustellimuse vähesus,
2) spetsialiseerumise võimaluste ebapiisav eristumine bakalaureuseastmes,
3) vähene turundustöö,
4) CC artiklite vähesus,
5) rahaliste vahendite puudumine teadurite ametikohtade loomiseks,
6) välislektorite vähene kaasamine,
7) originaalõppevahendite vähesus.